Jaak Juske on Eesti poliitik ja kirjanik. Pühendunud ajaloolasena on ta välja andnud rohkelt raamatuid Eesti linnade ajaloost ning kirjutanud lisaks ka mitmeid harivaid lastele ajalugu selgitavaid lasteraamatuid sarjas „Isa põnevad unejutud ajaloost”. Jaagul ilmus oktoobrikuus kaks uut raamatut. “Vana Tallinna põnevad lood” aitab meelde tuletada mõned unustatud lood ja taaselustab kadunud Tallinna. Jaagu värskeim raamat “Tartu olulised hävinud ehitised” viib ajarännakule andes lugejale suurepärase ülevaate Tartu linnaruumi muutumistest ajas. Meil avanes võimalus uurida autorilt mitmeid aktuaalseid ajalooteemalisi lugemissoovitusi ning küsida, kuidas tema isiklikult suhestub raamatute lugemisse.

Minu kirg ja armastus on ajalugu. Olen aastaid ajalugu õpetanud, teinud ekskursioone ja kirjutanud pea 30 raamatut peamiselt Eesti ajaloost nii suurtele kui väikestele lugejatele. Just raamatute kaudu saab ajas rännata, tutvuda minevikusündmustega nii teksti kaudu kui fotode ja piltide vahendusel.

Mööda Eestit sõites oleme harjunud, et üle säilinud maa on väiksemad ja suuremad mõisad. Mõned korras, mõned lagunemas. Omaette põnev ja tänaseks suuresti kadunud mõisate maailm on olnud aga ka Tallinnas. Alo Särg on oma raamatus „Tallinna mõisad ja mõisakesed“ seda maailma põhjalikult kirjeldanud.

Tallinnal on alati olnud oma majandus- ehk linnamõisad, mis varustasid linlasi kõige eluks vajalikuga. Pidevalt kasvades ja laienedes haaras linn enda alla ka ümberkaudseid rüütlimõisaid. Omaette rühma moodustasid suvemõisad, meie praeguste suvilate eelkäijad. Paljud neist olid populaarsed kuurordid, kus käisid puhkamas nimekad literaadid ja lausa kroonitud pead. Suur osa neist mõisakompleksidest on kas täiesti või peaaegu hävinud. Mõnest alles mõni pargipuu või lausa terve park. Aga leiab ka üha kasvava linna sisse kadunud vanu mõisahooneid.

Suured sõjad on Eesti linnasid korralikult laastanud. Aga linnad on alati tuhast tõusnud. Paljud vanad ehitised on jäänud ka rahuajal linna arengule ette ja lammutatud. Aare Olander on mitmes oma mahukas raamatus näidanud vanade fotode vahendusel meie linnade muutumist viimase 150 aasta jooksul. „Pärnu kadunud vaated“ tutvustab 1500 ajaloolise ja kaasaegse pildi kaudu keskajal sündinud tänase suvepealinna muutumisi 19. sajandi lõpust tänapäevani.

Hiliskeskaegse ja varauusaegse Eesti- ja Liivimaa eluolu ning poliitiliste sündmuste üks peamisi kirjalikke allikaid on Tallinna Pühavaimu kiriku pastori Balthasar Russowi poolt 16. sajandil kirjutatud alamsaksakeelne „Liivimaa provintsi kroonika“, millest Jüri Kivimäe tõlkes värskelt eestikeelne kordustrükk ilmunud. Tõeline maiuspala kõigile ajaloohuvilistele.

Kroonika keskendub 16. sajandi teises pooles siinkandis möllanud laastavale Liivimaa sõjale. Sealt saab aga lugeda ka Tallinna toonast põnevat ajalugu, mille pannud kirja pastor Russow kui sündmuste kaasaegne ja vahetu tunnistaja.

Russowi kroonikale toetudes on Jaan Kross kirjutanud oma mahuka romaani „Kolme katku vahel“, mille põhjal on tehtud ka mängufilm.

Eriti oluline on vanu lugusid anda edasi lastele ja noortele. Eriti just Eesti ajaloost. Anna Maria Tammesaare toredate kirjutatud piltidega lasteraamat „Oskar keskaegses linnas“ on selles vallas üks mu viimase aja lemmikuid. Tartus klassiekskursioonile tulnud Oskar satub 14. sajandi jõukasse hansalinna. Raamat on tõeliselt köitev seiklus ajalooliselt autentses keskkonnas. Sõdades ja tulekahjudes korduvalt hävinud Tartu on alati tuhast tõusnud. Keskajast pärit ehitised on aga valdavas osas linnapildist kadunud. Aga mitte täielikult.