Aleksander II (valitses aastail 1855-1881) oli keiser, kes viis Venemaal läbi rea äärmiselt olulisi reforme ning kaotas 1861. aastal Venemaal pärisorjuse. Keiser plaanis kehtestada riigis konstitutsioonilise monarhia, mis oleks kahtlemata Venemaa ajaloo hoopis teistsuguseks kujundanud, kuid langes revolutsionääridest narodnikute pommirünnaku ohvriks ning hukkus 1881. aasta 1. märtsi hommikul.
Raamat põhineb ulatuslikul arhiivimaterjalil, millest palju oli seni läbi uurimata. Autor on läbi töötanud tsaariperekonna päevikuid, teenrite ja õuedaamide ning ka Aleksandri tapnud revolutsiooniliselt meelestatud ringkondade poolt kirja pandud mälestusi.