Elas kord hiiglane, kellel oli maja ümber ilus aed, kuhu lastel oli tavaks igal pärastlõunal pärast kooli mängima minna. See oli ilus suur aed, mida kattis pehme roheline muru. Muru sees kasvasid imeilusad lilled ja aias seisis kaksteist virsikupuud, mida katsid kevadel kaunid roosakasvalged õied ning sügisel kandsid nad maitsvaid vilju. Linnud laulsid puude otsas nii kaunilt, et lapsed jätsid oma mängu ja kuulasid neid. „Me oleme siin nii õnnelikud!“ ütlesid nad üksteisele. Ühel päeval saabus aga hiiglane tagasi koju. Ta oli oma sõbral mäekollil külas käinud ja sinna seitsmeks aastaks jäänud. Koju jõudes märkas ta aias mängivaid lapsi. Oscar Wilde'i muinasjutt