„KOHA PIIRIDE PEAL“: “KOHAGU MERI ja mis teda täidab/ Tema sirutab käe vee kohale /Armastus on tugev nagu elu /Kui sa lähed läbi vee/ kannab sind laine/ Kui sa käid tules /sa ei haihtu ja leek ei kõrveta sind/ Arm ja arm/ arm ja arm/ kohiseb elu”, lk5. Ingel Taela luulekogu peegeldab rannikualade maastikke, merd ning sedagi, mis on olnud, elab praegu ja kestab tulevikus. Põlvnedes Saaremaa Rahuste looduskaitsealalt Sõrve poolsaarel, kus laiuvad meie paremini säilinud rannaniidud, on ta sündinud ja kasvanud neisse maastikesse ka olemuslikult.