Sõnadega ravimine on osa eestlaste müütilisest pärimusest, mis sisaldab vanemaid kujutelmasid, osutab ajaloolistele kontaktidele eri kultuuripiirkondade vahel ning on seotud paljude kultuurivaldkondaega. Folkloristi ja rahvausundi uurija Mare Kõiva koostatud ja kommenteeritud "Eesti loitsude" esimene köide sisaldab arstimissõnu, mis on olnud kasutusel nakkus- ja sisehaigustest kasvajate ja kultuurispetsiifiliste haiguste ravimisel. Loitsud sisaldavad motiive kristlikest ja eelkristlikest teadmistest. Haiguste ülekandmine ja minemasaatmine, abistavate jõudude poole pöördumine ja muud võtted on aegade-ülene oluline teave. Iga haiguse käsitluse alguses tutvustatakse haiguse rahvalikke nimetusi, mõningaid ravivõtteid, seoseid teiste rahvapärimuse liikidega, iseloomustatakse loitsude tüpoloogiat ja levikut. Esmakordselt avaldatakse loitsudega koos andmeid nende kasutamisega seotud laiema sõnamaagilise süsteemi kohta, sh tuuakse näiteks esile seoseid maagiliste märkidega. Mahukas ligikaudu 800leheküljelises teoses avaldatud tekstid pärinevad Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Emakeele Seltsi kogudest.