Eesti arsti, publitsisti ja kultuuritegelase (1873–1927) raamat, milles ta käsitleb fantaasiarikkalt sündmusi Eestis 13.–14. sajandil – Lembitut kui rahvajuhi, piiskop Theoderichi tegevust ja Jüriöö ülestõusu, kritiseerides Läti Henriku ja teiste baltisaksa kroonikute tendentsilkkust. Vaatamata sellele, et ajaloolased on autorile ette heitnud subjektiivsust, puudulikku allikakriitikat ja põhjendamatuid hüpoteese, on teost tänapäevalgi huvitav lugeda.
Nõukogude perioodil oli Luiga keelatud autor, tema teosed olid avalikest raamatukogudest kõrvaldatud.