Ellil ja Noral on kombeks kasutada maha jäetud talu postkasti, et üksteisele kirju kirjutada. Sügisvaheajal kolib Nora aga ära. Elli viimane kiri jääb tal saamata. See vedeleb postkastis mitu nädalat. Koolist tulles Elli mõnikord piilub postkasti, aga sinna vaatamine teeb ta kurvaks. Ta igatseb Norat. Ühel päeval on kiri kadunud. Elli ei oska sellest midagi arvata. Aga kui ta mõne aja pärast vanast harjumusest postkasti kiikab, on seal uus kiri. Käekiri on võõras. Selles tänatakse Ellit heade soovide eest. Aeg olevat raske ja iga selline kiri toob vaheldust ja pisut rõõmu. Kirjutajaks on Henn. Elli kuuleb sellist nime esimest korda. Ta uurib kirja ümbrist, kiri on posti pandud eile… või ei… oot… kuupäev on küll eilne, kuid aastaarv on 1918. Täpselt sada aastat tagasi. Selgub, et Henn elab Narvas. See on väga ilus linn, kuid sõja tõttu on ta koolitee lünklik. Tasapisi saavad lapsed üksteise elust rohkem teada. Elli saab palju teada Vabadussõjast ja tollasest elust Narvas. Hennu huvitab teadus ja selle kohta pärib ta palju. Kirjavahetus kestab terve aasta. Ühel päeval aga Henn enam ei kirjuta. Väljamõeldud tegelastega, kuid tegelikel ajaloosündmustel põhinev juturaamat 11–14-aastastele. Sündmused, millest jutt, ulatuvad 100 aastat tagasi. Tähelepanu väärivad tolleaegse Narva ümbruskonna kirjeldused ja ajaloos toimunud sündmuste põimimine tänapäeva ajalise täpsusega. Lugejad lapsed saavad salapärase ja põneva tegevustiku kaudu palju teada Eesti ajaloost ning tutvuda tolleaegse sõnavara ja kõnepruugiga. Asukohas aitab orienteeruda 1918. aasta Narva kaart. Autor on varasemalt tuntud kui õpikute autor, eripedagoog ja lingvistik.