Ta poetiseeris argipäeva. Ta lühikeseks jäänud elu vaimne pärand annab tunnistust, et ta oli maksimalist nii elus kui ka loomingus, kirglik ja aus idealist. "Pallase" koolkonna ühe säravama isiksusena, kelle vaimusilmas olid tähtsal kohal Rembrandt, Frans Hals, Camille Corot ja teised võõramaa kunsti suured meistrid, maalis ta eriliselt eestilikke pilte agulimoljööst ja töödega hõivatud inimestest, taastades nõnda oma lapsepõlve. Ta oli eesti kunsti suurkuju. Illustreeritud fotode ja värviliste reproduktsioonidega.