Autor jagab lugejaga oma seni avaldamata mõtteid ja tundmusi seoses „Tõe ja õiguse” tegelastega. Läbi Indreku, Andrese ja Pearu, Krõõda, Ramilda ja Kristi, Mauruse ja teiste vaatleb ta Eestit ja kogu maailma, tehes seda nagu ikka kaastundlikult ja irooniliselt.