Eesti paikkondliku identiteedi kandjaks on olnud kihelkonnad. Ligi tuhandeaastane eksistents viitab millelegi väga püsivale, rahvatraditsioonidest läbipõimunud kooslusele.
Eelmisel sajandil toimunud ühiskonnaelu radikaalsed ümberkorraldused tõid kaasa kihelkondade tähtsuse languse ning paljude pärimuslike traditsioonide ja teadmiste kadumise. Teabe ja tavade talletamiseks ja kinnistamiseks on Eestis hakanud tähistama kihelkonnapäevi ning kirja panema kihelkonna ajalugu.
1933.a. kaitses kirikuõpetaja Johannes Hiiemets teoloogiamagistri kraadi teemal „Torma kihelkonna ajalugu“, mis käsitles eelkõige Torma kirikute ja koguduste arengulugu.