T. S. Eliot oli vaieldamatult oma aja mõjukamaid kirjanduskriitikuid, tema sõna maksis, seda kardeti ja austati. Lai rahvusvaheline tunnustus luuletajana, mida kroonis 1948. aastal saadud Nobeli preemia, oli selleks sümboolseks kapitaliks, mis võimaldas Eliotil pikki aastaid domineerida inglise kirjanduslikul väljal ka kriitikuna. Uus Elioti-valimik, mis taasavaldab enamiku esik-üllitise tekstidest, sisaldab kokku 19 esseed, neist uustõlkena 14.