Erna luuresalk on Eesti sõjaajaloos legendaarne, kindlasti 1941. aasta Suvesõjas Põhja-Eestis tuntuim väesalk. Samuti on ernalastest palju kirjutatud, Eesti poolt tunnustavalt, NSV Liidu ja Venemaa poolt ilmse vihkamisega. Käesolevas raamatus on võimalikult üksikasjalikult juttu just Erna luuresalgast, selle moodustamisest ja tegevusest Eestis juulis-augustis 1941 (sealhulgas ka Kautla lahingus). Neist 66 vaprast eesti mehest, kes võitlesid eelkõige Eesti vabastamise eest punasest ikkest, kuid seejuures Soome vormis ja Soome relvadega. Paraku osutus see võimalikuks vaid Soome ja Saksa luuretegevuses osalemise raamides. 66 ernalasest hukkus sõjas 20 (lisaks kaks teadmata kadunut), veel kümme tegid läbi ränga vangipõlve Siberi vangilaagrites. Raamatus on juttu ka kõigist neist meestest, nende edasisest saatusest Teises maailmasõjas ja pärast suure sõja lõppu. Lugu ise lõpeb 6. augustil 1941, kui Erna luuresalga tuumik ületas Vene–Saksa rindejoone ja lõpetas oma tegevuse luuresalgana.