Allika aastatel

MA LEIDSIN KA LEIDMATU Möödanik sai ristsed aed sai teibad aeg sai liu ja söödi rukkileiba – nii taevas helisema löödi --- ma leidsin elu õmbluste kõverpeeglipisted ma leidsin elavad laibad ma leidsin elujõu ma leidsin lendava vaiba ma leidsin allika-aasade flöödi --- ma leidsin ka leidmatu. AEG JÄTAB LINNULUID VAINULE Aeg jätab linnuluid vainule pisaraist murduvad rahnud --- „Kas keegi ekslemas veel pärnade palaval?“ --- ikalduse hakul kõlamas kõrvus kimbatuse peibutav hääl --- „Miks keegi vestlemas teel aja vargaga?“ IGATSUS OLLA RISKIN Pillirooviivudel tantsin veel luitelaidude maskis murakad huulil --- kellegi tuttav naeratus rändab kuuvalgel ööl --- nõnda mu soovide nõtke haprus leeveneb tuulil mil liblikas noor igatsus olla riskin.