Aseaine

Äsja vallaliseks jäänud tüdruk. Pikk, nägus ja salapärane võõras. Mis võib viltu minna? Kell oli seitse esmaspäeva hommikul ja Abby Reynolds polnud seal, kus ta olla tahtis. Ta tahtis olla oma kenas rõduga korteris Manhattanil ja juua kihlatuga kohvi. Selle asemel oli ta teel lapsepõlvekoju Iirimaa maakohas, kuhu oli tõotanud mitte iial enam naasta, kaasas mõned suured saladused. Nimelt oli ta äkki avastanud, et on töötu, kodutu ning täiesti vaba ja vallaline. Abbyle tundus, et õnn on ta maha jätnud. Seda seni, kui kohtus Iirimaal tohutult kuuma kuti Lukeʼiga, kes pakkus, et viib ta koju. Vaadates Lukeʼi selgetesse smaragdrohelistesse silmadesse teadis Abby, et mees on täpselt see, mida ta mõtete kõrvalejuhtimiseks vajab. Täiuslik aseaine. See oli veatu plaan. Seda kuni järgmise päevani, mil Abby taipas, kes Luke tegelikult on. Ta polnud pelgalt juhututtav. See oli Luke Bailey ehk kunagine naabripoiss. Luke Bailey, kellega – taevas hoidku – nad olid lapsepõlves koos vannis käinud! Aga praegu ei saanud Abby lubada endale Lukeʼi vannis kujutlemist, kui ta just ei tahtnud pealaest jalatallani punastada. Ja kui otsustada muige järgi mehe näol, oli Luke Bailey algusest peale teadnud, kes ta on... Ja nagu kõik teisedki külas peab mees teda edukaks newyorklaseks... kes järgmisel aastal abiellub. Abby on kindel, et Lukeʼiga magamine aitaks tal luhtunud suhtest üle saada. Aga tõde peatab ta. Kas ta suudab kodustele tunnistada, et on vaba ja vallaline ning kõik kaotanud? Sest kui ta naabripoissi tahab, peab ta seda tegema...