Kaks erakordset inimest. Armastus, mis hoiab koos. Kaotus, mis ähvardab lahutada. Maggie O’Farrelli romaan „Hamnet“ avab ilukirjanduses esimest korda traagilise loo kaotusest, mis inspireeris William Shakespeare’i kirjutama oma kõige kuulsamat näidendit. Romaan on kui portree abielust, mille keskmes on armastatud lapse kaotus, taustal detailirohke ülevaade elust 16. sajandi Inglismaal. Agnes on naine, keda kardetakse, kuid kelle juurde tema tavatute annete pärast ka minnakse. Ta elab koos abikaasaga Stratford-upon-Avonis Henley tänaval ja neil on kolm last: tütar Susanna ning kaksikud Hamnet ja Judith. Poeg Hamnet sureb 1596. aastal üheteistkümneaastaselt. Umbes neli aastat hiljem kirjutab Agnese abikaasa näidendi „Hamlet“. Autori lähenemine on omapärane – Shakespeare’i ei nimetata kordagi. See on raamat naisest ja tema kolmest lapsest ning nende elust. O’Farrelli romaan elustab loo kaotusest, mida enamasti on mainitud kirjandusteoste joonealustes märkustes, ja vabastab süüdistusest Agnese, ajaloost intrigeerivalt puuduva naise. „Hamnetiga“ nihutab autor traditsioonilise ajalooromaani piire, mõjudes igati tänapäevaselt. MAGGIE O’FARRELL on ajalehe Sunday Times enimmüüdud mälestusteraamatu „I Am, I Am, I Am“ ja kaheksa romaani autor. Tema teoseid on tõlgitud rohkem kui 30 keelde, eesti keeles on O’Farrellilt ilmunud „Esme Lennoxi kadumine“ (2018) ja „Käsi, mis hoidis mu käest“ (2020). Tema teoseid on korduvalt nomineeritud Costa auhinnale. Tema viimast romaani „Hamnet“ autasustati 2020. aastal ühe prestiižikama Briti kirjandusauhinnaga Women’s Prize for Fiction.