Eesti. Sellel väikesel lamedavõitu mereäärsel maal ei ole taevasse tõusvaid mägesid ega steppide lõputut avarust, ei troopika palavust ega isegi mitte arktika külmust – kõike on siin enamasti parasjagu. Kui millegagi maailma hämmastada, siis on selleks metsade-soode ja suurte rändrahnude rohkus. On asju, mida ei saa kirjeldada ega mõõta, vaid mida peab ise nägema ning hinges läbi elama. Ja just sellise asja või nähtuse kohta me ütlemegi: ime. Kui see asi on loodusest, siis ütleme me selle kohta loodusime.
Selle raamatu kaante vahel on oma koha leidnud 100 autorite poolt ime vääriliseks peetud kohtumist Eesti ja tema loodusega. Pealkirjas on mainitud küll üksnes sada, aga tegelikult on raamatus leidnud tutvustamist palju rohkem me kodumaa imepärasest loodusest. Sest seal, kus on juba üks ime vääriline koht, kipub sellega seonduma ka veel midagi muud. Vaadakem kas või Eesti sümboli vääriliseks peetavat Pakri poolsaart! Siin on Pakri neem oma kirjuvärvilise klindiastangu ja tuletornidega, on iidse Rogerwieki (Paldiski) merekindluse vallikraavid ja joad ning Paldiski sadamate salalood, lisaks veel peotäis hiidrahne ning Eesti suurim tuulepark. Või võtkem Toompea! Kõigepealt on Balti klindi väike paekatteline klindisaar, siis muinaseestlaste linnamägi, seejärel ordulinnus ning lõpuks Toompea – Eesti valitsuse ja Riigikogu asukoht.
Miks just sada? Aga eks ikka seepärast, et Eesti valmistub oma iseseisvumise väljakuulutamise sajandaks aastapäevaks ja selles raamatus toodu oleks justnagu kingitus Eestile tema sajandal sünnipäeval.
