Juba aastasadu on eestlaste koduaeda leidnud tee vähemalt üks esimese kõrgusjärgu (20-40 m) puu: pärn, tamm või kask. Põhja-Eestis on eelistatud pärna, Lõuna-Eestis tamme, kask on levinud ühlasemalt. Põlispuu on alati olnud eestlase kodukolde sümbol, teeviit, mis tulijale juba kaugelt oma pikkade okstega viipab. Pärna puhul mängib kindlasti olulist rolli tema suur võra ja tihe lehestik, mis annab varju palaval suvepäeval ning kaitseb sügistuulte eest. Vähem olulised pole ka kesksuve märkivad pärna meeküllased õied. See on aeg, mil pärnad koduväravas laulavad. Käesolevas raamatus käsitletakse enamust meie looduskaitsealustest põlistest pärnadest, mille tüve rinnasümbermõõt on vähemalt 3 m. Pärnad on järjestatud alfabeedist lähtuvalt. Selleks et puid saaks omavahel võrrelda esitatakse iga puu kohta autori poolt 2010. aastal mõõdetud kõrgus ning tüve ümbermõõt maapinnalt (mitte juurekaelalt) 1,3 m kõrguselt.