„Elav. Helisev. Loov: Eesti Heliloojate Liit 100” annab ülevaate Eesti ühe pikema ajalooga loomeliidu tegevusest, tähendusest ja mõjust Eesti kultuuriruumis ning eesti muusika loost viimase saja aasta jooksul. Siin on juttu paljudest suure missioonitundega töötanud inimestest, kes on aastakümneid eesti muusikat hoidnud ja edendanud. See on järjepidevus, mis on kandunud tänasesse päeva ja mis loodetavasti jätkub sama viljakalt ja tõhusalt ka tulevikus. Selles raamatus näeme eesti ajalugu läbi heliloojate ja muusikateadlaste prisma – nende ettevõtmiste, väärtuste, probleemide, hirmude ja edasikestmise. Tekstide ja rohke illustratiivse materjali vahendusel jõuab lugejani ülevaade eesti muusika ajaloost, esteetikast ja olulisematest stiilidest. Tänase Eesti Heliloojate Liidu eelkäija Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts asutati 19. novembril 1924. Äli-Ann Klooren kirjutab selle seltsi tegemistest esimese vabariigi aastatel kuni sulgemiseni nõukogude võimu survel 1940. aasta sügisel. Järgmises peatükis annab Klooren ülevaate asjaoludest, kuidas asutati Eesti Nõukogude Heliloojate Liit, mis olid selle organisatsiooni ülesanded, tegevuse iseärasused ja valupunktid kuni nõukogude võimu lõpuaastateni. Kristina Kõrver kirjutab Eesti Heliloojate Liidust taasiseseisvunud Eestis ning teeb ülevaate ka liidu esindusfestivalist Eesti Muusika Päevadest. Kerri Kotta visandab eesti rahvusliku helikunsti stiiliajaloo rõhuasetusega instrumentaalsetel suurvormidel. Raamatus „Elav. Helisev. Loov: Eesti Heliloojate Liit 100” ohtralt huvitavaid fakte, teksti toetavad arvukad fotod sündmustest ja dokumentidest. Raamatust leiab huviline ka Eesti Akadeemilise Helikunstnike Liidu ja hilisema heliloojate liidu liikmete nimekirjad ning Eesti Muusika Päevade, LHV uue heliloomingu Au-tasu ja Lepo Sumera nimelise preemia laureaadid. Raamat on varustatud ka isikunimede registriga. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Heliloomingu Arendusfond.