Erkpunased liivad

Kunstiloomingu ja ulme seoseid lahkav novellikogu «Erkpunased Liivad» (Vermilion Sands; 1971) on briti ulmeklassiku J. G. Ballardi (1930–2009) 6. eestikeelne raamat. Ta oli 1960ndail üks ulmekirjanduse uue laine (new wave) sädelevamaid esindajaid, kuid loobus ajapikku ulmežanri ahistavatest piiridest ja muutus tunnustatud peavoolukirjanduse meistriks. Käesolev kogu on veel selgelt pärit Ballardi ulmeperioodist, nii kohtubki lugeja neil lehekülgedel laulvate taimede, inimtujusid tajuvate ja neile reageerivate hoonete, valgusele ja eri objektide lähedalolekule reageerivate maalide, heliskulptuuride, luulemasinate ja pilveskulptuuridega. Kogumikule nime andnud täisautomatiseeritud dekadentlikus tuleviku luksuskuurordis hargnevates lugudes uurib kirjanik eelkõige inimpsüühe süngeid maastikke ja nurgataguseid, olles üheks säravaimaks näiteks sellest, kuidas uue laine ulme pöördus kosmosehõlve ja tehnoloogilise tuleviku juurest inimese sisekosmose rajamaadele. Teisalt on neis lisaks ulmelistele ekstrapolatsioonidele tugevalt esil kirjaniku sürrealismi kalduv jutustamisstiil ning tegelaste psühholoogiline laialilagunemine, Salvador Dalíle omased kõrbemaastikud segunevad Carl Gustav Jungi kirjeldatud arhetüüpidega.