Head päevad, halvad päevad

Kunagi pole liiga hilja minevikku mõista ja andestada Charlie McFadden oli viisteist aastat vana, kui lastekaitseamet ta nende kraami täis kuhjatud kodust ära viis. Tema ema Betty otsustas oma väärtusetu kraami kasuks. Isa otsustas Betty kasuks. Neist kumbki ei otsustanud Charlie kasuks. Kolmkümmend üks aastat hiljem, kui Charlie on ise ema ja juhib koos abikaasaga populaarset tõsielusaadet, tunneb ta uhkust selle üle, mida on saavutanud ilma vanemateta, kes on talle võõrad inimesed ja keda ta pole pärast perest lahutamist enam näinud. Ent ühel päeval palub isa tal koju tulla, et jätta hüvasti emaga, kes on mäluhäiretega patsientide hooldekodus. Bettyl on häid päevi, mil ta tunneb tütre ära, ehkki tuttava pahameelega, aga on ka halbu päevi, mil ta kaob oma minevikku kui õnnelik noor ema, kes vastsündinut armastusega käte vahel hoiab. Neil päevil tunneb Charlie end armastatuna. Charlie jaoks on iga mälestus teekond ja paljastus. Ta näeb niisugust ema, keda ta kunagi ei tundnud – säravat, kaunist ja suure potentsiaaliga. Samas peitub kõige selle varjus üks kiivalt hoitud saladus. Selle jagamine võiks lagunenud perele lootust ja tervenemist tuua. Kui ainult Betty suudaks seda meenutada.