„Ülo Mattheusel on palju rolle: kirjanik ja ajakirjanik, kultuuri- ja ühiskonnakriitik, Tiibeti toetaja ja Riigikogu pressiesindaja. Võrdse nõudlikkusega vastustab ta ajakirjanduse kolletumist ning ühiskonna allutamist poliittehnoloogilistele trikkidele. Mattheus tuletab meile väsimatult meelde, et kõigel, mida me teeme ja mõtleme, on sügavam igavikuline mõõde. See on tema sulest tark ja valus raamat, mis kuulub kahtluseta Eesti esseistika paremikku.”
Andres Herkel

Ülo Mattheus (sünd. 1956) on mõtleja, kelle varasematele romaanidele "Kuma (1989) ja "Läheb ega peatu" (1996) on ette heidetud liigset keerukust. Siinne kogumik näitab, et ta võib end ka lugejasõbralikumalt väljendada. Enamik kogumikku koondatud artiklitest on ilmunud viimastel aastatel Delfis ja nende teemade spekter ulatub seinast seina, elu mõttest poliitika roosamulliliste telgitagusteni. Raamatusse on lisatud ka varem ilmumata tekste.
Suure osa oma elust on Mattheus töötanud ajakirjanikuna, peamiselt Raadio Vaba Euroopas, kuid ka mitmes ajalehes, viljelenud selle töö kõrvalt ilukirjandust ja tegutsenud kultuurikriitikuna. Mõned väiksemad eluperioodid on ta veetnud reisides, sealhulgas Indias, mille tulemusena valmis poeetiline päevik-romaan "India armastus" (2006). Ühes India kloostris astus mõned aastad tagasi ta juurde kirsipunases rüüs buda munk ja küsis ilma sissejuhatuseta: "Kas sa oled õnnelik?" See oli nii ootamatu, nii segadusse ajav, et selle küsimuse üle on Mattheus mõtisklenud siiani. Võib-olla annab see võtme ka tema vägagi eripalgeliste kirjutiste mõistmiseks.