Issa org

Czesław Miłosz (Nobeli kirjanduspreemia 1980) on öelnud, et „Issa org“ ei ole autobiograafia, aga samas on autobiograafilist ainest selles enam kui küllaga. Peategelane Tomasz on vanaisa Surkonti juures, ilma vanemateta – nii oli ka Miłosz ise oma vanaisa mõisas. Enamusel romaanitegelastest on reaalsed prototüübid. Issa-äärne maastik ei ole midagi muud kui Niewiaży jõe (leedu Nevėžis) äärne. Mis on selles siis imelikku, et autor tahab iseendani jõuda läbi lapse temas eneses? „Laps on täiskasvanu isa“ kirjutas inglise romantik William Wordsworth oma oodis „Surematuse eelaimus“. „Issa org“ ei ole lapsepõlve idülliline kujutamine, romaani kirjutas autor sisse juba teda vaevava rahutuse, mille oli andnud täiskasvanu kogemused. Pole siis ka midagi imelikku, et näiline muinasjutt on esimesest leheküljest alates hoopis „maskeeritud teoloogiline traktaat“ – nagu seda armastas nimetada Miłosz ise (mõnes lõigus on „Issa org“ seda küll lausa varjamatult). Tomasz elab vaid näiliselt väljaspool head ja kurja, kindlas liidus ümbritseva maailmaga, aga romaani edenedes ilmub sellesse liitu aina enam mõrasid ning selles mõttes on „Issa org“ romaan inimloomusest (nagu on seda iga kirjanduslik suurteos).