Ja läinud ta ongi

Hooaja viimane torm võib jääda nende viimaseks. Elanud napilt üle lumetormi ajal Kaljumäestikus toimunud lennuõnnetuse, jääb Laura Doyleʼi painama hirm oma elu pärast. Tema kallim, FBI agent Cameron Winger kinnitab talle, et leidis ta toona elusana ega jää temast kunagi ilma. Kuid Laural on õigus hirmu tunda, sest kui nende kihlus teatavaks saab, võtab hullunud sarimõrvar seda märguandena alustada oma tapatalguid otsast peale. Cameronilt ja tema partneritelt kahel korral ninanipsu saanud Tormikütil on kombeks ühendada looduskatastroofe tahtlike kuritegudega. Tema lõplik kättemaksuakt on lõpetada haiglane arveteõiendamine võimudega, röövides Cameronilt inimese, keda ta siinilmas kõige enam armastab – Laura. Sellal kui võimud päid murravad, püüdes ühendada punktiirjooni Tormiküti naasmist varjavate jõhkrate mõrvade vahel, liigub peakangelane ise oma tõelisele märklauale aina lähemale. Cameron ja Laura ei mõista, et nad on sattunud tormikeerisesse – ja seekord võib ebateadlikkus ootamatust rünnakust lõppeda tõelise katastroofiga.