Prantsusmaal sündinud ja kasvanud Naïma teab küll, et tema perekond on pärit Alžeeriast, aga siiani pole ta selle teadmisega suurt midagi peale hakanud. Kui kimbutava tühjusetundega langeb kokku tööülesanne, mille täitmiseks tuleb Alžeeriasse minna, tekib Naïmal küsimusi.
Miks oli tema vanaisa Ali sunnitud kodumaalt lahkuma, kui ometi tõi sõda Alžeeriale iseseisvuse? Kuidas sai jõukast maaomanikust virelev immigrant? Miks ei ole Naïma isa kunagi rääkinud oma Alžeeria-lapsepõlvest?
Uurimistöö käigus joonistub sügavast vaikusest välja ühe sõjale jalgu jäänud perekonna kaotustega palistatud lugu, mis kulgeb looduskauni Kabiilia mägikülast üle Vahemere, läbi mudase põgenikelaagri betoonhalli töölislinnakusse ja laiadele Pariisi bulvaritele.
Alice Zeniter (snd 1986) on prantsuse romaani- ja näitekirjanik, tõlkija, stsenarist ja lavastaja. Kirjandusmaailmas tegi ta debüüdi juba 16-aastaselt ja tema teine teos, samuti eesti keeles ilmunud „Kes neid jõuaks lahuta” (LR 2024) pälvis kohe ka auhindu. Erilise tähelepanu ja tunnustuse osaliseks sai Zeniter aga oma kuuenda raamatuga „Kaotamise kunst” (2017). Zeniteri iseloomustab jõuline kirjutuslaad ja haruldaselt varjundirikas hääl. Ta on oma põlvkonna säravamaid tõeliselt angažeeritud autoreid, kes ei pelga lahti lõigata lohakalt kinni kasvatatud haavu ega küsida küsimusi, millele on raske vastata.
„Alžeeria on Aafrika suurim maa ja sealse ühe kõige arvukama põlisrahva kabiilide kultuur kütkestav. Raamat „Kaotamise kunst” on eepiline kirjeldus Alžeeria käänulisest lähiajaloost läbi mitme põlvkonna silmade. Nõtke sulega elustab teose autor Alice Zeniter inimeste saatusi, läbielamisi ja igapäevaelu. Tähtsal kohal on teoses rahvusidentiteedi küsimused, mille suhtes eestlasedki tundlikud on.” – Hendrik Relve