George ja Harold viskavad jälle oma vimkasid ja kui nende viimase vembu ohvriks langeb kooli taibu Melvin Sneedly, otsustab ta kätte maksta. Aga üks silmapilk – ja ninaplärts – hetke pärast pole Melvin enam ninakas, vaid tatine, ja Biooniline TatiKlutt ongi sündinud! Kas Kapten Aluspüks saab selle jõleduse kraamimisega hakkama? „Lõbus raamat, täis sõnamänge, sõprust ja sõgedust … nii kaasahaarav, et noored ei märkagi, kuidas nende sõnavara kasvab. Hurraa Kapten Aluspüksile!” – School Libary Journal Kui Dav Pilkey oli laps, diagnoositi tal aktiivsus- ja tähelepanuhäire, düsleksia ja käitumisraskused. Ta tekitas tundides nii palju segadust, et tema õpetajad saatsid ta iga päev klassist välja koridori istuma. Õnneks meeldis Davile väga joonistada ja lugusid välja mõelda. Ta tegeles koridoris olles oma koomiksiraamatute loomisega. Teises klassis tegi Dav Pilkey koomiksiraamatu Kapten Aluspüksi nimelisest superkangelasest. Ta õpetaja rebis selle tükkideks ja ütles talle, et ta ei saa jääda elu lõpuni totakaid koomiksiraamatuid joonistama. Õnneks ei olnud Dav kuigi hea kuulaja.