Oled sa kunagi mõelnud, mis tunne see on, kui keegi teine otsustab, mida sa lugeda võid ja mida mitte? Mis juhtub, kui raamatud kaovad kooliraamatukogu riiulitelt, sest kellegi meelest on neis liiga palju ropendamist, joomist, kurbust või seksi? Kas sõna on vaba või on tsensuur hädavajalik? Värske 10. klassi õpilane Roosi ehk Rozemyne ei jõua kooli algust ära oodata, sest see tähendab ligipääsu Viivuranna Gümnaasiumi värskelt remonditud kooliraamatukogule ja uusi raamatukoidest sõpru. Roosi teine lootus täitub, ent kooliraamatukogu riiulitelt vaatavad raamatute asemel vastu pigem potililled ja dekoratiivsed kujukesed. Uus raamatukoguhoidja Klaara leiab, et noorteraamatute sisu ei ole väljakujunemise eas ja tundlikele teismelistele sobiv. Roosile ei sobi raamatukoguhoidja maailmavaade sugugi ja ta asub võitlusse sõnavabaduse eest. Ene Sepp on tunnustatud Eesti noortekirjanik, kes tuli kirjandusmaailma juba 16-aastaselt, kui tema noorteromaan „Medaljon“ saavutas 2008. aastal algupärase noorteromaani võistlusel kolmanda koha. Praeguseks on tema sulest ilmunud 12 raamatut, millest mitu on talle ka uusi auhindu toonud. Raamatukogud on Ene jaoks alati olnud erilised kohad ja tema jaoks on lausa hirmutav mõelda, et keegi võiks hakata päriselt määrama, mida keegi lugeda võib. Juhul kui kuskil peaks aga selline olukord tekkima, siis saab „Keelatud sõnadest“ mõtteid, mida noored saaksid sõnavabaduse kaitseks ette võtta.