Raamatut „Kolmas Vabadussõda“ võib klassifitseerida poliitiliseks trilleriks, mis räägib lähituleviku võimalikest poliitilistest arengutest Eestis, kus põhirolli mängib Venemaa kasvav ambitsioon saada jälle maailma juhtivaks jõuks. Pärast pronksiööd sai autor aru, et pääseti üle noatera, sest suurem verevalamine jäi ära. Samas adus autor, et oht ei ole kadunud, järgmine kord aga on vastane oma vi... gadest õppinud. Pärast Gruusia sõda ja Ukrainas meelepärase valitsuse paika saamist on just Balti riigid see koht, kus alustatakse järgmist etappi oma mõjuvõimu suurendamiseks. Eesti ei ole kindlasti peasihtmärk, vaid testpind NATO ja Euroopa Liidu ühtsuse kontrollimisel ja murendamisel. Raamatus on esitatud fiktsioon arengutest minevikust tulevikku. Kirjutatu on küll verine, ehki kokkuvõttes positiivse lõpuga, mida paljud teised võimalikud stsenaariumid ei pruugi olla. Keerulised poliitilised arutelud vahelduvad tempokate ja dramaatiliste sündmustega, milles on armastust, vihkamist ja muid inimtundeid. Kahe aasta jookul, kui autor otsis tulutult kirjastust ja raha raamatu väljaandmiseks, on mitmedki kirjeldatud fiktsiooni komponendid käivitunud. Viimased sisulised parandused on tehtud 2010 augustis. Tegemist on hoiatusromaaniga, mis peaks avama inimeste silmi nägemaks varjatud protsesse ja ehk ka ära hoidma saatuslike sündmuste tegelikkuseks saamise.