“On Asju, mida me Teame. On Asju, mida me Arvame. Me peame neil selget vahet tegema. Kaevud on Pühad, nende läbi liiguvad Elu, Õhk, Vesi ja Valgus. Sa pead teadma, et Kaev on Püha, aga sa ei pea Kaevu Kummardama. TEADKE SEDA.”
Selles raamatus pole mitte ühtegi väljamõeldud tegelast, ainult tegelaste nimed on muudetud.
Siin on muusikat, värve, poeesiat ja selle lugemiseks peab olema aega, et saaks vahepeal aknast välja vaadata ja mõelda neid mõtteid, mis ei kanna vanu lääpatallatud susse ja mille ääred ei narmenda. See on lugu sellest, kuidas meie maailm tekkis ja missugune ta enne seda oli.
Ise liigitaksin raamatu maagilise realismi hulka, lihtsalt paremat liigitust hetkel pole.
Lugege ja te kahetsete, ühel või teisel moel. Raamatu lõpulehekülgede juurde sobib kuulamiseks Pink Floyd. Hiilgav fraas „Nii võib ju ära sureda!“, on laenatud Toomas Taulilt.
InBoil