Ken Kesey 1962. aastal ilmunud „Lendas üle käopesa“ loetakse üheks 20. sajandi võtmeromaanidest. See on lugu Asutusest, kus ainsad terve mõistuse ja humaanse mõtteviisiga inimesed on vaimselt haiged. Hullumajja tulnud pisisuli McMurphy alustab visa võitlust heidutatud kaaspatsientide kaitseks ja hakkab vastu türanlikule Suurele Õele. McMurphy on otsekui messias, kelle lobotoomia-ristilöömise kaudu saavad patsiendid tagasi eneseusu. „Lendas üle käopesa“ on niisama psühhedeelne nagu aeg, mil Kesey selle kirjutas: hipid, narkootikumid, seksuaalne vabadus, patsifism, naljaviluks katsejänesena töötamine. Eelmainitu ilmselge põhjustaja oli aga enda vastandamine Ameerika võltsdemokraatiale. Tänu konflikti teravusele ja sümbolitele mitmel tasandil ei jäta romaan tõenäoliselt külmaks kedagi, kes on kokku puutunud vastuoluga korra ja vabaduse vahel, emantsipeerunud raudsete naiste ja hädiste meeste vahel; kel on tulnud murda pead selle üle, mis (kes) on normaalne või ebanormaalne; kes on haige, kes terve; mida peab, mida võib, mida ei tohi. Ühesõnaga, see teos puudutab kõiki, kel on olnud pistmist selle maailmaga.