Leonardo sünnib 15. aprillil Vincis, väikeses külas Firenze ja Pistoia vahel; tema vanemateks on notar ser Piero di Antonio da Vinci ja noor neiu nimega Caterina, kes abiellub hiljem Antonio di Piero del Vaccaga. Leonardo on seega sohilaps. Ta sureb aastal 1519 - 23. aprillil dikteerib Leonardo, kes on juba tükk aega haige olnud, oma testamendi, milles ta palub enese matmist Saint-Florentini kirikusse Amboiseis, testamenditäitur on Melzi, kellele ta jätab kõik oma käsikirjad. Ta sureb 2. mail Clos-Lucés; tema surivoodi ääres on õpilased, kes olid temaga koos Prantsusmaale tulnud, nagu Melzi Leonardo vendadele teada annab. Matmistunnistus ütleb tema kohta Milaano aadlik, kuninga esimene maalikunstnik, insener ja arhitekt, riigi mehhaanik. Leonardo da Vinci maised jäänused lähevad ususõdade jooksul kaduma. Sinna vahele jääb elu, mille kohta Giorgio Vasari on öelnud järgmist - Looduse harilik käik on selline, et inimolevuste peale langevad taevaste mõjude läbi ülisuured anded, mis vahetevahel on üleloomulikud, nii et ühes isikus on üheskoos ilu ja veetlus ja andekus, nii et mis iganes säherdune inimene siis ka kätte ei võta, iga tema tegu on nõnda jumalik, et ta jätab selja taha kõik muud ja annab selge tunnistähe sellest, et see on Jumala and, mis see on, ja mitte inimeste teaduse läbi saadud. Kõike seda võis igamees näha Leonardo da Vinci juures.