Lindid

„Kui sa seda kuulad, siis mind on mõrvatud.“ Eve leiab oma isa maja tühjendades vana kassetimängija ja karbitäie kassette. Leinast hoolimata toob nostalgiasäde talle naeratuse suule. Üks kassettidest kannab pealkirja „Eve“ – mis on kirjutatud tema ema Angela vohava käekirjaga. Angela kadus rohkem kui kümne aasta eest nagu vits vette. Lint sahiseb. Hääl ragiseb. „Minu nimi on Angela.“ Eveʼile tõusevad tuttavat häält kuuldes ja mõttest, et sõnum on adresseeritud talle, pisarad silma. Kuid ema järgmised sõnad panevad ta südame pekslema. „Kui nad ütlevad, et olen kadunud, siis tegelikult mitte. Kui sa seda kuulad, siis mind on mõrvatud.“ Eve otsib meeleheitlikult vastuseid, kuid tal pole enam kelleltki küsida – tal on vaid karbitäis kassette, mis võivad ta tõe juurde juhatada. Ent mida rohkem ta kuulab, seda selgemaks saab, et politsei poole pöördumine on välistatud… Sest Eveʼi emal on omad saladused. Kuid mis siis, kui mõrvar on endiselt seal väljas? Ja mis siis, kui Eve on järgmine?