Félix Guattari (1930–1992) väike essee on justkui täpselt meile adresseeritud pudelipost aastast 1989. Käsitledes ökoloogilisi probleeme ühtaegu vaimsete, ühiskondlike ja keskkondlikena, esitab Guattari tervikliku pildi ikka veel meie ees seisvatest väljakutsetest, kuid visandab ka taktikad, kuidas hakata kriisist välja rabelema. Igasugune väljapääsutee on aga vältimatult käänuline, hargnev, paljuhäälne, mitmetähenduslik – pagemisjoonte teostamine on seetõttu nii poliitiline kui ka kunstiline ehk eetilis-esteetiline. Raamatu lõpust leiab tõlkija Ott Puumeistri saatesõna „Guattari: väikese ökoloogia poole“, mis annab põhjaliku ülevaate autorile olulistest teemadest ja mõistetest ning harutab lahti käesolevas essees esitatud ideid.