Teoses „Lõplikud ja lõpmatud mängud: nägemus elust mängu ja võimalusena“ alustab Carse kahest pealtnäha lihtsast määratlusest: lõplikud mängud on sellised, mida mängitakse võidu peale; lõpmatuid mänge aga mängitakse selleks, et mäng jätkuks. Nendest pealtnäha süütutest määratlustest jõuab ta ruttu teemadeni, mis puudutavad pea igaüht: kui mängida võidu peale, siis saab peamiseks konkurentsi ja egoismi loogika; kui jätkumise peale, siis koostöö loogika. Nii kerkib nõtkest ja kiires tempos liikuvast analüüsist terve sidus kontseptuaalne raamistik, mille abil autor vaatleb muuhulgas inimestevaheliste suhete dünaamikat, ühiskondliku elu seaduspärasid, inimese suhet loodusesse ja müütide rolli kultuuris. Selgesti väljendatud, soojas toonis kirjutatud teos annab oma võluva lihtsuse varjus mõtteainet pea iga oma lausega. James P. Carse töötas pikalt New Yorgi Ülikooli religioonikirjanduse ja -ajaloo professorina ning on kirjutanud mitmeid raamatuid religiooni ja laiemalt inimeluolu puudutavatel teemadel.