Luna vanavanemate koduks on väga vana maja. Lausa igivana. Luna ei oska nii palju numbreid loendadagi. Vähemalt sada või miljon aastat, või kes seda täpselt teab. On kummaline ette kujutada, et kunagi ammu elasid selles majas teised inimesed, kes kasutasid asju, mida vanaema nüüd nii hoolega hoiab ja mida laps omapead uurida ei tohi. Ometi avab vana maja oma saladused Lunale, kes seal parasjagu talvitumas on, nagu ta ise ütleb. Selgeks saab, et lubadusi tuleb hoida ja hädasolijat peab aitama. Raamatu lisaväärtuseks on sisekaanel paiknev haruldane lauamäng. Originaal on tõenäoliselt pärit tsaariajast, kuid selle kohta täpsem info puudub. Mängimiseks vajalikud nupud ja täring ei ole komplektis raamatuga.