Ma pühäpääväpõllõ mõsi

Naisluuletaja (s 1953) heatasemeline esikkogu. Kuigi võrukeelne, kõnetavad mitmed teemad – näiteks naise eluõigusküsimus läbi aegade – kindlasti ka eesti kirjakeelseid lugejaid. Kogu intrigeeriv teema on kahtlemata ka linnastumine, loodusest kaugenemine. Selle hästi kokkuvõtvaks kujundiks on Hänilasel külm kivitare (kortermaja), mille elanikud tahavad iga hinna eest maha raiuda vahtrat, mis varjavat päikese või lõhub tormis murdudes katuse. Keegi ei mõtle, et võib-olla mõne suurmaja elaniku jaoks on puu veel pide elava loodusega – saab ju puu ümbert kinni võttes energiat ammutada, elu kulgemise üle järele mõelda (luuletus ”Acer platanoides I (vahtrõpuu)”).
Kogu üks paremini hoomatav on haikude tsükkel ”Mõtli põladu velle pääle”.
Hänilane on üks mitmetest võrukeelsetest autoritest, kes on hakanud kodukeeles looma võõrsil - nagu näiteks Artur Adson, Rihhard Iher jt.