Teine, täiendatud trükk. Aastad lähevad, avalik sektor kärbib heeringat katkematu innuga edasi, Asutus arendab majandussidemeid eksootiliste riikidega ning Suure Ülemuse kindlakäelisel juhtimisel juhtuvad asjad, mida hea lugeja üleüldse uskudagi ei pruugi. Aga võib. SEITSE UUT MENETLUST! Nimetul tänaval märkamatus majas töötab Asutus, üks paljude teiste sarnaste riigiasutuste seas. Iga päev rügavad seal kümned ja kümned inimesed, menetledes projekte ja dokumente, kirjutades memosid, koostades strateegiaid ja planeerides eelarveid. Terasemalt vaadates võib sealses näotute ametnike massis eristada üksikuid silmapaistvamaid tegelasi. Seal on Juhataja, kes vaatab unistava pilguga aknast välja, ümberringi kõrgumas paberikuhjad ja täitmist vajavad eelarvetabelid. Kõrvu teritades võib kuulda summutatud vandumist, mis kostab pisikese nurgataguse kabineti sügavustest – see on Jurist, kelle läbi viidud riigihange just vaidlustati. Oma toas tegutsevad Suur Ülemus ja Hankespetsialist ning kusagil nurgas kaugtöölaua taga konutab Särasilmne Praktikant. Ühel päikeselisel päeval liitub meeskonnaga Noor Menetleja, kes on täis teotahet reformida riigi avaliku sektori toimimispõhimõtteid, aidata inimesi ja teha Eesti elu paremaks, ning tema tulekuga ei muutu mitte midagi. Iga päev taltsutavad nimetud ametnikud märkamatus majas surnud hobuseid, korraldavad kommunikatsiooni, seavad indikaatoreid, viivad läbi hankeid, kärbivad heeringat ja kui aega üle jääb, teevad ka riigireformi. See on väike sissevaade Eesti avaliku sektori hingeellu. Võib-olla leiate sellest isegi päriselt juhtunud asju. JETE LEO NORMAN sündis õigel ajal, et olla piisavalt vana Balti ketis seismiseks, aga mitte piisavalt vana hõiskamaks aastaid hiljem, kuidas just tema Eesti vabaks võitles. Vanemate üllatuseks ei saanud temast arst ega isegi vedurijuht, vaid hoopis ametnik. Kuigi kõik arvasid, et see on ajutine periood, et laps menetleb natuke ja siis saab jälle normaalseks, jäi Jete Leo riigi teenistusse ligi kümneks aastaks. Jete Leo kohtamiseks tasub sisse astuda mõnda vaiksesse kohvikusse ja vaadata selle kaugemasse nurka. Võib-olla istub seal mõni hall ja silmatorkamatu tegelane, põrnitsedes tühjusesse silmadega, mis on näinud liiga palju. Tema ees seisab ammu jahtunud kohv või vahest midagi kangemat. Võtke istet, tellige hea jook ja kuulake. Tal on palju rääkida. Asutuste kolimise parim ja täpseim kirjeldus on kirjas Eesti hetke parimas blogis „Maailm kontoris“ aadressil kontoris.blogspot.com.ee. Lugege postitust „Kuidas tehakse riigireformi“ ja te ei kahetse. Erik Moora, Eesti Ekspress, 18. aprill 2018 „Maailm kontoris“ on ikka kõige parem blogi, mis riigipidamise kohta kirjutatud. Ja kõige hullem, et pea miski pole liialdus, vaid ametnike igapäev. Alari Rammo FB sein, 5. aprill 2018 See kõik, mida kirjeldab humoorikas võtmes ja kindlasti kirjanduslike liialdustega ametniku-ajaveeb „Maailm kontoris“, on ligilähedasel kujul ka päriselt olemas. Juhan Pukk, flowit.ee 18. juuni 2018 Kuulus kontoriblogi ütleb, kui kõik oleks avalik, ei saaks mitte midagi tehtud. Alari Rammo, Grete Arro. „Miks kaasamine pekki läheb?“ Hea Kodanik, 29. oktoober 2018 Mitmed sõbrad on palunud, et kirjutaksin blogi oma avaliku sektori aastatest ja seal juhtunust. Tuleb välja, et see blogi on juba kirjutatud ja olgu ette öeldud, et see ongi nii nagu selles postituses kui ka teistes lugudes kirjas. Kõige hullem on see, et need inimesed ise teavad, et tegelevad jaburdustega, aga mis teha, kui ülikoolist saadik on tambitud põhimõtet, et „aja paberil näpuga järge, siis ei saa sind keegi hukka ega süüdi mõista ega vallandada“. Taavi Kotka FB sein, 29. märts 2018