Meie Itaalia suvi

New York Timesi menuautor Jennifer Probst toob lugejateni Ferrari perekonna kolme põlvkonna naised, kes peavad liimima kokku oma elu purunenud killud. Selleks võtavad nad ette unustamatu reisi kaunisse Itaaliasse. Ainiti oma karjäärile pühendunud töönarkomaan Francesca on meeletult sõltumatu ja edukas kõigis eluvaldkondades peale ühe: oma perekonna. Ta ei leia aega oma teismelise tütre Allegra jaoks, mille tulemusena neist on saanud teineteisele peaaegu võõrad. Kui Allegra hakkab läbi käima uute sõpradega ja jääb kanepi omamisega politseile vahele, annab Francesca järele ema soovile, et nad võtaksid ette ainulaadse suvise puhkusereisi oma perekonna juurte juurde Itaaliasse. Aga Francesca ei näinud ette, et tal tuleb seista silmitsi otsusega, mis võib muuta kogu tema elu. Allegra tahab vanaemale rõõmu teha, aga ta ei talu mõtet, et on sunnitud olema kogu aeg emaga koos, ning tõotab endamisi, et punnib sellele nõmedale reisile igal sammul vastu, kuni noormees, kellest on saamas preester, näitab talle, milline jõud on andestamisel, tervenemisel ja armastusega kaasas käivatel raskustel, mis murravad südame. Sophia teab, et ta tüdrukud on hädas. Nii ta ise kui ta tüdrukud vajavad hädasti suve, mis pakuks võimalusi muutusteks. Sophia loodab tõestada oma tütrele ja tütretütrele iidsete Rooma varemete, Assisi väikeste kirikute ja Toscana mägede keskel, et kõige olulisemad on peresidemed, ja tuletada neile meelde, et neil on alati võimalik üksteisele toetuda – kuni selleks pole liiga hilja.