Muistsed indiaanikultuurid

Kuigi asteekide verejanu oli kurikuulus, võtsid nad lahkesti vastu kahvanäod, kes 1519. aastal ootamatult nende pealinna Tenochtitláni saabusid. Kuningas Montezuma II majutas külla tulnud hispaanlaste juhi Hernán Cortési koguni oma paleesse. Seda aga pidi ta peagi kahetsema. Varsti oli Montezumast saanud vang omaenda kodus ning ta pidi täiesti abitult pealt vaatama, kuidas konkistadoorid hävitasid tema riigi. Samamoodi lõppes kokkupuude kullanäljas eurooplastega ka maiadele ja inkadele. Indiaanlaste saatus oli surra neile tundmatutesse haigustesse või elada edasi orjana. Kultuurid, kes olid rajanud tugevaid kuningriike, ehitanud võimsaid püramiide ja tegelnud meie silmis mõttetult julma ohverdamisega, hävitati mõne aastaga. Selles Imelise Ajaloo raamatus vaatame indiaaniriikide tõusu aastatel 2000 eKr – 1521 pKr. Uurime maiade hämmastavaid teadmisi astronoomia ja matemaatika vallas. Rändame mööda Ameerikat ja oleme koos lihtsate indiaanlaste nende igapäevatoimetustes. Jälgime, kuidas inkad püstitavad oma hämmastavaid kiviehitisi. Elame kaasa asteekide verdtarretavatele ohverdamisrituaalidele ning proovime mõista, kuidas nende impeerium kujunes omalaadseks Lõuna-Ameerika Roomaks. Rändame Andide mäetippudele ja uurime jumalatele ohverdatud laste muumiaid. Analüüsime indiaani suurriikide sõjapidamistavasid. Käime ringi mõistatuslikus ja hiilgavas Teotihuacáni suurlinnas ning uurime legende müütilise kullalinna El Dorado kohta. Lisaks inkadele, maiadele ja asteekidele heidame pilgu teistele Ameerika kõrgelt arenenud indiaanikultuuridele. Lõpetuseks oleme koos lugejaga 16. sajandis, mil kogu see rikkus ja mitmekesisus paari inimpõlve jooksul kokku variseb.