Lucrezia tõmbab sügavalt hinge, kui tema lapsepõlvekodu Toscana küngaste vahelt nähtavale ilmub. Nüüd, kui tema isa on surnud, saab ta viimaks ometi tagasi tulla. Kuid kas õed, kes ei ole tema ärasaatmise põhjust kunagi teadnud, võtavad ta ikka avasüli vastu? Lucrezia kõnnib oma lapsepõlvekodu soojadel terrakotaplaatidel rooside ja värske rosmariini lõhnapilves ning tunneb esimest korda aastate jooksul rahu. Kuid ta teab: selleks et tunda end taas üdini koduselt, peab ta avaldama õdedele muserdava tõe selle kohta, miks ta omal ajal lahkus... Enne seda avastab ta isast maha jäänud võlad, mis ähvardavad pere majast ilma jätta. Kuna õdedel ei ole kuhugi minna, otsustab Lucrezia nende kodu päästa. Ja kui varsti pärast seda ilmub ootamatult välja tema lapsepõlvearmastus Vanni, leiab Lucrezia, kes on seda hetke aastaid vaimusilmas kujutlenud, end mehe sügavatesse pruunidesse silmadesse uppumas. Kas neil õnnestub koos tema lapsepõlvekodu päästa? Kuid ühel päeval märkab Lucrezia roosiaias silmanurgast tuttavat siluetti ning tema süda jätab löögi vahele. Võib-olla ta ei kujutanudki ette kõike, mida isa oli väitnud teda paljude aastate eest teinud olevat... Ootamatult tuleb tal paljastada rohkem kui üks saladus, enne kui ta saab päriselt koju naasta. Kas kõik, mida Lucrezia on oma pere kohta teadnud, on vale? Ja kas sel juhul on liiga hilja minevikuhaavu tervendada? Üdini unustamatu, südantlõhestav ja haarav romaan perekondlikest saladustest ning kodu tõelisest tähendusest.