„Minu lapsed vajavad ema, kuid mina ei vaja naist.“ Doktor Sarre van Diederijk tegi nii mõndagi Alethea haiget saanud eneseuhkuse turgutamiseks, kui Nick Penrose naist koledasti haavas ja alandas. Niisiis, kui mees varsti pärast seda naise kätt palus ja ta endaga Hollandisse elama kutsus, võttis too ettepaneku vastu. Lõppude lõpuks oli Sarre väga tore ja heasüdamlik ning Aletheal oli lootust saada temaga õnnelikumaks kui Nickiga, ehkki armastus ei kuulunud kokkuleppe juurde. Ent Hollandis avastas Alethea, et õnn ja armastus võivad õitsele lüüa siis, kui oskad neid kõige vähem oodata.