„Ants, sina oled mu vaenlane.“ „Vaenlane või sõber, peaasi, et oleks kasulikum.“ „Sinusuguse peaks maha lööma.“ „Pole sellest kasu, kallis Vanapagan,“ naljatas Ants, „teised inimesed, kes järele jäävad, on samasugused.“ „Ikka võetakse sellelt, kes teinud ja?…“ „Ja kõige paremini sööb see, kes midagi ei tee,“ lõpetas Ants. Vanapagan Jürka saabub oma naise Lisetega Põrgupõhjale, et koos maa peal inimestena uut elu alustada ning õndsaks saada. Lihtsameelne ja siiras Jürka kohtub peagi oma naabri Kaval-Antsuga ning kõik muutub üha keerulisemaks. Selgub, et ka õndsaks saamine pole kaugeltki nii lihtne kui peategelasele esmalt tundub. Kas see on üldse võimalik? Anton Hansen Tammsaare ühe kuulsaima teose originaalversioon, millest leiab nii huumorit kui teravat ühiskonnakriitikat. Romaan ilmus esmakordselt pöördelisel 1939. aastal, kuid on aktuaalne oma sügava filosoofilise sõnumiga ka tänapäeva Eesti ühiskonnas. Romaani põhjal on valminud nii erinevaid lavastusi kui ka film.