Sinu silmade leebe

PAREMAKS INIMESEKS Alustan astrite juures viiulite kohal – paremaks inimeseks pürgimist retkedelt tagasi tulnuna annad sooja meloodiat milles ööbikud maalivad ladvaõunte magusat mett NÄRBUNUD HINGELILL ON ELUS Väljendama murelite värve sünni mu järve sirelite ilus kraavid ja kirgede loomingulisus maalida rändkurgesid on valus ja kui ma Sind kord jälle palun et oleksid varemete leek siis Sa ei talu mu sündimata närve aga närbunud hingelill on elus