Soomepoisteks kutsutakse tavaliselt neid Eesti mehi, kes Teise maailmasõja päevil võitlesid relv käes Soome armee ridades Punaarmee vastu. Hiljem tulid soomepoisid tagasi kodumaale, jätkamaks võitlust siin juba Eesti vabaduse eest. Neid kaugeid aegu on jäänud meenutama neis lahinguis langenute hauad ja mälestusmärgid. Soomepoisid peavad seda mälestust kalliks ja teevad kõik selle säilitamiseks. Soomepoiste elu ja saatust on kajastatud mitmetes Eesti ja Soome autoritelt ilmunud raamatutes. Mitte kõigil soomepoistel pole olnud soovi ega võimalust ülevaadet oma sellest eluperioodi trükisõnas avaldada. Küll aga on huvi pakkunud pajatada üksikutest elujuhtumitest nii sõja-aastail kui ka enne ja pärast sõda. Mõned aastad tagasi ilmus Tartu soomepoiste poolt koostatud mälestustekogumik nimetuse all „Soomepoiss meenutab”. Sellega jätkati varem ilmunud samalaadse temaatika edasiarendamist. Käesolevas, uues väljaandes on autorite kollektiiv laienenud ning ka uusi fakte ja sündmusi eelnevatele lisandunud. Nüüd, kus soomepoiste keskmine eluiga on lähenemas 90. eluaasta künnisele ja meeste read üha harvenevad, on selline mälestuste kogumine ja talletamine eriti tähtis, teenimaks ühtlasi ka eesti noorema põlvkonna isamaalise kasvatuse huve.