„Kui Hugo esimest korda elus morgi jõudis, oli ta juba surnud.“
15-aastane Hugo ärkab ühel imeilusal sügisõhtul keset raba.
Tal pole aimugi, kes ta on, kus ta on, miks ta on. Mida ta teab, on see, et tema kõrval on laip – tema enda laip!
Mõrva uurimine kummitusena pole aga sugugi lihtne. Eriti siis, kui keegi sind ei näe, su keha vedeleb endiselt soos ja mõtted ei püsi kuidagi paigal.
Kõlab nagu seebikas, aga see on tegelikult palju hullem. See on täiega kahtlane lugu, mida ei saa tõsiselt võtta.
Evelin Alliksaar ja Silja Kerge on kirjaniketandem, kelle sulest on ilmunud krimitriloogia „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld“, „Silm silma, hammas hamba vastu“ ja „Vaga vesi, sügav põhi“. Evelini ja Silja lugudes põimuvad põnevus, inimlikud suhted, realistlik lähenemine ja ootamatud pöörded. Nad kirjutavad noortele lugusid, milles on nii äratundmist kui ka midagi, mis sunnib edasi lugema. Nende esimene noorteromaan „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ pälvis Tänapäeva krimiromaanide konkursil äramärkimise, valiti 2023. aastal Hea Noorteraamatuks ja Lastekaitse Liidu noortekogu lemmikuks ning saavutas „Noor loeb“ konkursil parima eesti autori kirjutatud noorteromaani arvestuses kolmanda koha.