„Tee viib järveni“ on tõeline suvitusromaan, mille keskmes puhkus kaunis maakohas ja keerukad inimsuhted. Helga Pärli-Sillaots (1912-1939) võitis käsikirjaga "Tee viib sillani" 1939. aastal Päevalehe romaanivõistlusel II auhinna. Romaan ilmus esmakordselt 1940. aastal. Romaan viib lugeja toonasesse suvitusmeeleollu. Eakas professor Peeter Karste sõidab oma noore lauljannast abikaasa, Heleks hüütud Hele-Mallega suvituskohta, mis oma järvede ja maastikuga meenutab väga Rõuget. Elu pansionaadis teeb keerukamaks see, et samas suvitab juhtumisi professorihärra eelmine abikaasa Noora, kes on samuti lauljanna. Noora võõraspoeg Martin oli aga koolipäevil Hele austaja. Martin kandideerib kohaliku koguduse pastori kohale. Õnnetu neiu Leida, kellel pole kusagil olla, sest pere, kes ta puhkuseajaks teenijaks palkas, ei jõuagi maale, püüab end Suurjärve uputada. Hele päästab ta. Oma tundeis aitab Helel aga selgusele jõuda see, kumb mees talle uppujat päästes appi ruttas. „Suvitusromaan“ on kirjastuse Hea Lugu ajaviitekirjanduse sari, kus on varem ilmunud juba 10 romaani.