2022. aasta Tuna avanumbri essee Jaan Unduski sulest on ühtaegu oodatud, aga ka ootamatu vaade Juhan Smuuli patukahetsusele stalinismi hukkamõistu perioodil läbi religioosse meeleparanduse, mida kannustas nansenlik seiklusjanu koos kirjandusliku, ent sügavalt isikliku surmakartmatuse. Käsitluste rubriigis analüüsib Mait Kõiv muistsete kreeklaste kangelaseepikat nii Homerose kui ka teiste antiikaja autorite loomingus, otsides Kreeka ühiskonna arengujoonte ja müütiliste mõjutuste seoseid, Marten Seppel kirjeldab Põltsamaa talupoegade kaebusi ja Liivimaa esimest reglementi talupoegade kaitseks 1684. aastast, Ene Teemäe vaatleb eestikeelse misjoniajakirjanduse levikut 19. sajandil ja selle uurimisseisu ning Mati Kröönström annab ülevaate eestlastest Vene armee kaardiväe polkudes 1914–1916. Dokumendi rubriigis tutvustab Tõnu Tannberg Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu tegevuse aruannet aastate 1940–1948 lõikes ja Küllo Arjakas toob päevavalgele 1943. aastal Ukrainas punaarmeelaste kätte langenud Eesti SS-vabatahtliku Väino Kaldma vangipõlvemälestused. Kultuuriloolise arhiivi teemaarendus juhatab lugeja Ilmar Laabani käsikirjalise pärandi juurde ja ajaloofilosoofia rubriigist leiab huviline end India muistse filosoofi Nāgārjuna vaimselt teekonnalt Euroopasse. Lisaks saab ajakirja veergudel nautida fotoseeriat sovetiaja alguse kirjanduselust tuntud kirjanike ja vähetuntud raamatukogude jäädvustustena.