Dublini ontliku eeslinna tänavaid on katmas lumevaip. Gina silmitseb tasapisi tarduvat linna ja mõtiskleb möödaniku üle. Ta meenutab rikutud abielude hinnaga jagatud õndsust, inimesi koos kõigi nende kiiksudega oma elus, ennast koos kõigi oma kiiksudega inimeste seas, tõuse ja mõõnu. Ja last, kes tuli ta ellu mitme inimese hinge peeglina. Last, kes nägi Ginat suudlemas tema isa. Last, kes nägi oma isa suudlemas Ginat. Last, kelleta ei oleks kõik ehk niimoodi läinud.