Viljandi on Eestis üks ilusamaid ja haruldasemaid linnu, sest paljud Eesti jaoks olulised asjad toimusid esimest korda just siin. Viljandi oli üks esimesi provintsilinnu, mis sai telefoni, veevärgi ja kanalisatsiooni ning kus linnatänavate petrooleumvalgustid asendati gaasi- ja elektrilampidega. Kanalisatsioon oli Viljandil juba 1906. aastal, kraanivett hakati veetornist kodanike korteritesse pumpama 1911. aastal ja Eesti esimese telefoniliini vedas Viljandi tööstur August Aleksander Rosenberg oma õllevabriku kontorist järveäärse auruveskini aastal 1881. Eesti kirjanik ja luuletaja Juhan Liiv on kunagi öelnud, et Viljandi ümbrus on paradiislikult ilus. Ilmselt mõtles ta seda ka Viljandi kohta ja sellega on raske mitte nõustuda. Raamatus on legendid, vanad lood, uued ja uusimad lood. Nagu lugude ja legendide puhul ikka, on mitmedki neist suust suhu liikudes veidi muutunud, aga peaaegu kõikide puhul võib öelda, et need on kunagi ühel või teisel moel juhtunud. Pakkugu need rohkem kui kolmsada Viljandiga seotud lugu meelelahutust, andku teadmisi vanast ja uuemast ajast ning aidaku mõista üht vana linna, mille nimeks on Viljandi, ning selle inimesi. Ja muidugi pole selles raamatus kirjas mitte kõik Viljandi ja tema elanikega seotud lood, vaid ainult tühine murdosa. Raamat sisaldab üle 300 loo Viljandi kaugest minevikust kuni tänapäevani välja. Lisaks on raamatus ligi 200 foto või illustratsiooni. Sellest raamatust saab lugeja aimu, kuidas Viljandis on elatud, mida tehti ja milliseid põnevad lugusid on juhtunud. See on huvitav lugemine nii praegustele viljandimaalastele kui ka endistele. Sobiv ka kinkeraamatuna noortele ja vanadele.