Siinse raamatu lahingutandrid – Peipsi ja Pihkva järv ning Emajõgi – tekkisid peale mandrijää sulamist ligi 5000–6000 aastat tagasi. Inimesed asusid nende veekogude kallastele elama arvatavasti kohe, kui jää alt vabanenud maale oli tekkinud taimestik. Tollal oli järvedes ja jõgedes arvatavasti rikkalikumalt kalu nagu tänapäeval ning kalad olid meie esivanemaile, kes vilja veel ei kasvatanud, peamine toit.
On tõenäoline, et Ürg-Peipsi ja Ürg-Pihkva järvel ning Suurel Emajõel peeti maha ka esimesed kähmlused parimate kalastuskohtade pärast. Ja vahest polnud nende kähmluste ajendiks mitte ahnus ja saamahimu nagu ajaloolise aja sõdades, vaid lihtsalt tühi kõht.
Edaspidi aga peeti nende veekogude ääres palju lahinguid. Sõditi nii vee peal ja jää peal kui ka järve- ja jõekallastel. Lugejal on võimalus teha kaasa ajarännak 1234. aastal Emajõe jääl toimunud lahingust kuni 1944. aasta sügisel siin peetud II maailmasõja heitlusteni, et tutvuda suuremate lahingute ja väiksemate kokkupõrgetega, mis neil aladel eestlaste, venelaste, sakslaste ja rootslaste vahel on peetud.