Raamatus kirjeldatakse autorite praktikas aastatel 2006 kuni 2011 aset leidnud juhtumeid, mille näitel selgitatakse füüsiliste tõendite kogumise peamisi reegleid eelkõige tapmiste, aga ka muude isikuvastaste kuritegude menetlustes.
„Selgitame reegleid, mida tuleb silmas pidada tõendusmaterjali käitlemise ja lahangute tegemise käigus,“ ütles üle 20 aasta raskete isikuvastaste kuritegude uurimisega tegelenud ja nüüd politsei- ja piirivalvekolledži süüteomenetluse õppetooli õppejõuna töötav Tanel Tiks.
Käsitlemist leiavad reaalselt toimunud kuritegude üldised asjaolud, sündmuskoha vaatluse ja asitõendite käitlemise käigus saadud tulemused ning juhtumi põhjal tehtud tähelepanekud, mis lubavad teha üldistusi kasutatud töömeetodite õigsuse või ebaõigsuse kohta.
Olustikku aitavad paremini mõista lisatud fotod koos kommentaaridega. Kuriteojuhtumite valikul lähtusid autorid informatsioonist, mida konkreetne menetlus andis edasise töö parandamiseks, planeerimiseks ja üldistavate järelduste tegemiseks.
Eraldi on vaatluse all menetluse käigus kogutud tõendite käsitlemine kohtumenetluses, samuti poolte esitatud väited, argumendid, täiendavad tõendid ja kogu kohtuliku menetluse käik ning iga kohtuinstantsi kohtuotsused. Selle põhjal esitatakse menetlejatele soovitused sarnaste juhtumitega tegelemiseks.
Erilist tähelepanu pööratakse mitmele võimalusele, mida on Eesti tavapraktikas siiani suhteliselt vähe rakendatud, nagu näiteks sündmuskoha kõrgsagedus-laserskaneerimine.
Eelkõige pannakse rõhku menetlustes kogutud füüsilistele tõenditele.
DNA-ekspertiisiga seonduv on tänapäeva kriminalistika üks olulisimaid, ent ka problemaatilisimaid valdkondi, mistõttu keskendutakse esitatud juhistes peamiselt DNA-temaatikale.
„Sellise rõhuasetuse tingib ka asjaolu, et DNA-alased teadmised vajavad politseiametnike jaoks enam lahtiseletamist, samuti lisandub pidevalt uut teaduslikku teavet selle tõendusmaterjali kasutatavuse eri aspektide kohta,“ ütles Anu Aaspõllu, kes on Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse (KEKK) DNA-labori rajaja ja osalenud esimese Eestis kriminaalasja käigus tehtud DNA-ekspertiisi läbiviimises.
Kuna suurem osa esitatavatest juhistest sündmuskohal või asitõenditega töötamiseks kehtivad ka muude kuritegude korral (röövimised, vägistamised, kehavigastuste tekitamised, vargused, aga ka laiemalt muud kuriteod), siis neid kuritegusid selles raamatus eraldi esile ei tooda.